Päevad on aina lühemad, valgust aina vähem. Loodus on rahunenud ja end unele seadnud. On pime aeg. On vaikuse aeg. Väliseid meelemuljeid on vähe ja on aeg enda sisse vaadata.
Peagi saabub ka advendiaeg. Advendiaeg on ootuse aeg. Ümbritsevas looduses kasvav pimedus tekitab soovi valguse järele.
Advendiaega alustab, tähistab ja kannab waldorfkoolis advendispiraal. See on sündmus, mis puudutab hinge. Advendispiraali iseloomustab vaikus, lihtsus ja pühalikkus.
Advendispiraal laotatakse põrandale kuuseokstest. Spiraali keskel on küünlatuli, mille küljest iga laps süütab oma küünla, mille leek sümboliseerib hingevalgust. Lapsed käivad jõuluspiraalis ühekaupa. Tänu iga lapse teekonnale spiraalis saavad kõik valguse järel käimist koos teistega veel mitmekordselt sisemiselt läbi elada. Meeleolu aitavad luua küünla süütamist saatev muusika, õrn heli või laul.
Advendiõhtu on vaikne, rahulik olemine. Iga laps saab endale oma küünla, millega süütab valguse. Igale perele, kes soovib, on samuti küünal, mida süüdata, mille leek leevendab pimedust ja soojendab ja valgustab meid seestpoolt.
