Hea koolipere!
Novembrikuu pimedus on meie juurde jõudnud – aeg, mil päevad muutuvad üha lühemaks ja õhtud pikemaks. See on aeg, mil loodus puhkab. Ometi on just praegu parim aeg koguneda kokku ja tuletada meelde, et valgus elab meis endis. Igaühes meist on peidus see väike leek, mis suudab pimedust pehmendada ja tuua soojust ka kõige külmematel hetketel.
Neljapäeval, 7. novembril kell 16 tähistame koolis Püha Martini päeva traditsioonilise laternapeoga. See on õhtu, mil läheme jalutuskäigule kogu kooliperega laternaga. Lapsed kannavad enda valmistatud laternaid, mis sümboliseerivad headuse ja hoolimise valgust. Püha Martini lugu räägib noorest sõdurist, kes nägi külmal talveõhtul abivajajat – üht külmast värisevat kerjust. Ta tõstis mõõga, lõikas oma paksu sõdurimantli pooleks ja andis pool mantlit kerjusele, et too saaks end külma eest kaitsta. Teise poole mantlist jättis Martin endale, et ka temal endal oleks soe. Ta mõistis, et heateo tegemiseks ei pea loobuma kõigest, vaid piisab sellest, kui jagada ja teiste jaoks olemas olla. Ka pisikesed head teod – naeratus, sõbralik sõna, väike abi – võivad olla valguseks kellegi elus.
Mantli jagamine oli väike tegu, kuid sellele võõrale tähendas see kogu maailma – soe mantel, mis kaitses teda külma eest, oli märk sellest, et ta polnud üksinda. Martin andis ära poole oma mantlist, kuid ta jagas ka midagi enamat – ta jagas oma valgust, oma inimlikkust ja kaastunnet. Kui laste laternad pimedas helendavad, tuletavad need meile kõigile meelde, et ka meie saame olla valguseks üksteisele. Teie kohalolu ja toetus aitavad meil hoida seda valgust elavana.
Aitäh, et olete osa meie kooliperest ning toetate seda erilist sündmust oma kohaloluga! Loodame, et sellest saab üks meeldejääv ja südantsoojendav õhtu kõigile.
Soojade tervitustega
Väike Werrone Kool