Lapsevanemad küsivad aeg-ajalt, miks waldorfkooli õppekavas käsitletakse 3.–4. klassis kristlikul traditsioonil põhinevat loomislugu. Kas tegemist on usuõpetusega? Vastus sellele küsimusele on selge: ei. Loomislugu ei ole koolis religioosse kasvatuse eesmärgil, vaid sellel on sügav pedagoogiline põhjendus.
Üheksanda eluaasta muutus – lapse sisemine “Rubicon”
Waldorfpedagoogikas lähtutakse lapse arenguvajadustest ning pöördelistest sisemistest muutustest, mis toimuvad just sellel eluetapil. Umbes üheksanda eluaasta paiku toimub lapse sisemaailmas märgiline muutus, mida arengupsühholoogias nimetatakse sageli „üheksanda eluaasta murranguks“ ehk lapse sisemiseks Rubiconiks. Sel perioodil hakkab laps teravamalt tajuma erisust iseenda ja ümbritseva maailma vahel. Varasem väikelapsele omane loomulik ühtsustunne maailmaga taandub ning maailm võib mõjuda lapsele esmakordselt võõra ja ebakindlana.
See arenguline murrang toob kaasa sügavamad ja sageli rahutust tekitavad küsimused: kuidas maailm on tekkinud? Miks on asjad just nii, nagu nad on? Laps vajab selles arengufaasis uut kindlustunnet ning sisemist korda, mille najale toetuda.
Loomislugu kui kultuurilooline teema ja arengupsühholoogiline tugi
Loomislugu käsitletakse meie koolis kahel tasandil. Ühelt poolt läheneme sellele kui kultuuriloolisele teemale vaadeldes, kuidas eri ajastutel ja kultuurides on inimesed maailma tekkimist ja korrastumist mõtestanud. Teisalt on loomislugu oluline arengupsühholoogiline tugi lapse kasvuteel. Selle eesmärk ei ole usu õpetamine ega kindlate usuliste veendumuste kujundamine, vaid lapse sisemise arengu toetamine ajal, mil ta vajab järjest selgemat struktuuri, tähenduslikkust ja turvatunnet.
Sellisel moel esitatud loomislugu aitab lapsel suhestuda maailma ja iseendaga viisil, mis on eale vastav ja arengut toetav. Lugu maailma tekkimisest kirjeldab kaose korrastumist, valguse ja pimeduse eraldumist ning seaduspärase maailma kujunemist. Selline pildiline ja kujundlik keel loob lapsele olulise „sisemise arhitektuuri“ ajal, mil tema enda sisemaailm on muutumises. See aitab lapsel kujundada uue, austava ja inimliku suhte maailmaga, mis ei ole enam iseenesestmõistetav osa temast endast, kuid mida on võimalik mõista, usaldada ja tajuda korrastatuna.
Loomislugu kui vundament teistele õppeainetele
Loomislugu ei ole aga vaid loo jutustamine, vaid see on tihedalt lõimitud 3. klassi teiste õppeainetega, pakkudes tähenduslikku konteksti uute oskuste ja teadmiste omandamiseks.
- Emakeeles ja grammatikas on loomislugu heaks aluseks keele ehituse teadvustamiseks. Just 3. klassis algab grammatika süvendatud õppimine. Loomisloo tegevuslikkus (nt „…ja ta lõi“) ning objektide nimetamine (nt „…ja ta nimetas“) pakuvad loomuliku võimaluse tutvuda tegusõnade ja nimisõnade olemusega elavas ja mõtestatud kontekstis.
- Matemaatikas juhatab loomislugu sisse nn „vana aja“ ja praktilise matemaatika teemad. Lood suurtest ehitistest, nagu laev või tempel, toovad õppetöösse vanad pikkusühikud, mis on tuletatud inimese kehast – küünar, jalg, toll ja süld. Nii saab laps matemaatikat eluliselt ja kehaliselt tajuda, sidudes abstraktse arvutamise praktilise ehitamise ja mõõtmisega.
- Kunstis ja käsitöös maalitakse seitset loomispäeva, uurides selle kaudu värvide meeleolusid ja vastandvärve (külm ja soe, valgus ja pimedus). Käsitöös ja voolimises vormitakse savist loomavorme ning lihtsaid geomeetrilisi kehasid, mis aitab last „maandada“ füüsilisse maailma ja tugevdada tema kehataju.
Teekond müüdilt teadusele
On oluline mõista, et loomislugu on vaid üks etapp pikal arengulisel ja õppekavalisel teekonnal. Meie õppekava tutvustab maailma kultuuripärandit järk-järgult, liikudes müütiliselt maailmapildilt teadusliku käsitluseni:
- 4. klassis käsitleme Põhjamaade eeposeid (“Kalevala”, “Edda”) ja meie oma “Kalevipoega”.
- 5. klassis jõuame Vana-Idamaade, India ja Kreeka mütoloogiani.
II kooliastmes (6.–8. klass) asendub müütiline vaade põhjus-tagajärg seoste uurimisega – loodusõpetus jaguneb füüsikaks, keemiaks, geograafiaks ja bioloogiaks, kus uuritakse muuhulgas ka evolutsiooni ja astronoomiat juba teaduslikust vaatenurgast.
Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda meie õppejuhi Nele Ploomipuu poole (nele.ploomipuu@vwk.ee). Soovi korral on võimalik ka kohtumine koolimajas – palume selleks eelnevalt aeg kokku leppida.
