Meie esimene koolikuu saab selle nädalaga mööda. Oleme end iga päevaga rohkem sisse seadnud.
Selle kuu märksõna on olnud kohanemine ja koostöö. Oleme tuttavamaks saanud, organiseerinud, koristanud ja planeerinud. Aitäh kõigile!
Lapsed on sügisel aktiivsed, täis suve jõudu. Koolis pole seda potentsiaali nn pinki istuma surutud, mistõttu lapsed on palju õues viibinud ja oma jõudu tunnetanud ning end kooli rütmi, reeglitesse sobitanud, et saaks ühiselt jõuliselt toimida ja üksteist märgata. Lapsed on meisterdanud looduslikust materjalist raamid, sauad ja hobused. On elus oma võimete kohaselt osaletud, mis on hariduse eesmärk. On moosi ja leiba tehtud ja ka ära söödud. Taimekastides on seemned tärganud, nüüd käib hoolas kastmine ja jälgimine. Hoolitsetakse ühiselt oma kooliruumide eest, märgatakse vajalikku. Õues, metsas ja järve ääres on käidud silmad lahti ja retkedest on kokkuvõtted vihikus. Kõike tehes on lapsed märkamatult õppinud tähele panema, tehtust jutustama, kirjutama, joonistama, arvutama. Lastel on laual toredad kriidihoidjad. Kasutuses on laste oma tahvlid ja tahvlikriidid, suured vihikud ja vahakriidid. Sellised vahendid äratavad ja kujundavad lapse tahet, arendavad kätes osavust ja jõudu, lubavad nn oma loomulikus suuruses kirjutada (hiljem, kui käed on osavamad, muutub kiri väiksemaks). Joonistamine, mida on waldorfkoolis palju, ergutab sisemisi kujutluspilte, mis siis ka nähtavaks joonistatakse. Alustasime ka maalimisega. Kahe nädala jooksul teeme Rüütli ja Lohe etendust. Põhitunniks oli waldorfkoolidele omaselt vormijoonistus, mis sisaldab elemente kirjakeelest, geomeetriast ja joonistamisest. Oktoobris on põhitunniks eesti keel.
