17. oktoobri hommik algas jahedalt – vaid neli kraadi sooja, kuid selge taevas ja sügise värvid andsid päevale erilise kirkuse. Kubja laululava ümbruse metsades hakkas peagi kostma naeru, hüüdeid ja sammude sahinat – algas meie traditsiooniline kogu koolipere orienteerumispäev!
Päeva avas ühine lauluring, mis pani kõik hääled ja südamed ühes rütmis helisema. Õpetaja Aili ja Sebastian (7. kl) juhendasid hoogsat soojendust ning varsti oli jahe unustatud. Osalejad jagunesid kaheksasse meeskonda – igas grupis nii lapsi kui täiskasvanuid.
Rajal ootas matkaselle kaheksa toredat ja leidlikku punkti: tuli nööridega joogitopsi tõsta, käbisid korjata ja lugeda, pimedat “hobust” ohjata, sood ületada, võimlemisrõngaga meeskonnaharjutus sooritada ja muidugi laulda nii palju “kodu” või “Eestimaad” mainivaid laule, kui keegi meenutada suutis.
Mõned meeskonnad võtsid asja sportlikult ja püüdsid võimalikult head aega saada, teised kulgesid rahulikult, nautides metsahääli ja koosolemist. Mõlemal viisil oli õigus – oluline polnud võit, vaid rõõm liikumisest ja teineteisest.
Sellised päevad on palju enamat kui lihtsalt liikumine või õuesõpe. Need on elavad tunnid sotsiaalsusest ja üksteise märkamise kunstist – sellest, kuidas koos tegutseda, naerda, oodata ja toetada. Nagu waldorfkoolis ikka, on koostöö ja liikumine osa õppimisest, mitte erand.
Täname südamest liikumisõpetaja Märti, kes kogu orienteerumispäeva korraldamist eest vedas, kõiki õpetajaid, kes kontrollpunkte hoidsid, ning kõiki lapsi ja vanemaid, kes oma osalusega päeva rõõmsaks tegid!
Nüüd, kui algas sügisvaheaeg, soovime kõigile vaikseid ja värvilisi hetki, et puhata, jalutada ja märgata, kuidas loodus valmistub talveunne jääma. 🍁
