Väike Werrone Kool alustas neljandat kooliaastat 40 lapsega.
Mõnus oli üle pika suve jälle kokku saada, uut aastat pidulikult häälestada.
Sarnased postitused
I klass käis matkal Haanja metsas
Täna käis I klass Haanja metsas matkal. Matkajuht Aivar Vodi õpetas metsa märkama, metsa austama ja metsas ellu jääma. Paistab, et ka kobras oli hiljuti metsas käinud…
Mesilasvahakriidid
Waldorfkoolis kasutatakse kirjatöödeks ja joonistamiseks mesilasvahast kriite. Kandilised plokk-kriidid soodustavad õige pliiatsihoiu kujunemist. Väike käsi ei ole veel väga täpne. Jämeda kriidiga suurelt kirjutamine annab märksa vähem ebaedukogemust, kui peenikese pliiatsiga pisikese ruudu sisse õige kujuga numbri tegemine. Lisaks on looduslik materjal käenahale mõnus. Kriidialused meisterdas meile Vello.
Maalimine
Maalimine on waldorfkooli iganädalane tegevus. Tänapäeva inimene on mõistuseinimene ja südameni sageli ei jõuagi. Kunstilised tegevused aga toetavad just inimese hinge arengut ja tugevdavad elujõude. Intellektuaalne ja kunstiline areng koos võimaldavad lapse terviklikku arengut. Maalimiseks on eriti sobilikud vedelad vesivärvid, mis esindavad liikumist ja soojust. Värvide tundmaõppimiseks tehakse värviharjutusi. Vävide tunnetus ei teki mitte mõistuses,…
Lapse areng 7. eluaastani
Kui laps sünnib maailma, siis nabanööri läbilõikamise järel on lapse füüsiline keha iseseisev. Hingeliste ja vaimsete jõudude iseseisvumine toimub järk-järgult edasise arengu käigus. Kuni 7. eluaastani on laps oma ümbruse peegelpilt. Väikelaps õpib ümbrust väliselt matkides. Väikelapse kasvatus tähendab matkimisväärse keskkonna loomist tema ümber. Matkimisvõime kahanemine tähendab iseseisvumist elujõudude tasandil. Sellest annab märku ka hammaste…
Veebruari õuesõppe tund – valmisid söögisõimed metsloomadele
Õuesõppe tunnis meisterdas 5. klass metsloomadele söögisõime. Aitäh Lilii isale Hassole, kes juhendas meid nii loodust märkama, kui ka looduses säästlikult tegutsema.
Mis on põhitund?
Waldorfkoolides on tavaks alustada päeva pika põhitunniga. Iga põhitunni tuuma moodustab ühelt poolt õppimis- ja mõtlemise osa ja teiselt poolt harjutamise osa. Need osad on rütmilise sissejuhatusega, mille eesmärk on erinevatest keskkondadest tulnud lapsed tuua nö “kohale”, teha ärksaks ja teotahtelisteks, teiselt poolt jutustamisosaga, mis harmoniseerib ja võimaldab fantaasiates uneleda.
