Waldorfkoolide olümpiamängud on iga-aastane traditsiooniline suursündmus, mis toob kokku 5. klasside õpilased üle Eesti. See ülemaailmne waldorfkoolide traditsioon jõudis Eestisse 2003. aastal, mil Arukülas toimusid esimesed ühised mängud. Tänaseks on sellest kasvanud igakevadine suursündmus, mille korraldamise au rändab koolilt koolile.
Meil on suur rõõm teatada, et 2029. aastal on olümpiamängude korraldajaks Väike Werrone Kool!
Waldorfkoolide olümpiamängude traditsioon on tihedalt seotud Rudolf Steineri loodud pedagoogika olemusega. Steiner uskus, et laps peab oma arengu käigus läbima inimkonna kultuuriloolised etapid – õppides neid mitte ainult raamatust, vaid kogedes neid täie kehaga. Viies klass on selles teekonnas pöördeline moment. Waldorfkooli õppekava kohaselt vaadeldakse 11–12-aastast last tema arengus kui väikest muinasaja kreeklast – ta on elurõõmus, liikuv ja harmoonias ümbritsevaga. Lapses on tärganud uus teadlikkus, kuid ta on veel vaba murdeea tormidest. Just seetõttu on Vana-Kreeka meie 5. klassi õppekavasse põimitud. Ajaloo-, keele-, muusika-, kunsti- ja liikumistunde lõimides õpitakse tundma mütoloogiat ning toonaseid ideaale – tõde, ilu ja headust.
Ajalootundides elatakse kaasa antiikmütoloogiale ja kangelastegudele. Vormijoonistuses harjutatakse sümmeetriat ning iidseid mustreid, käsitöös meisterdatakse kilpe ja õmmeldakse linaseid tuunikaid. Liikumistundides omandatakse antiikalade tehnikat. Kevadised olümpiamängud seovad need ained üheks tervikuks, tuues õpitu raamatulehtedelt otse staadionimurule.
Mida olümpiamängudel tehakse?
Kaks päeva kestev sündmus on palju enam kui lihtsalt spordivõistlus – see on kultuuri- ja spordipidu.
Mängude avatseremoonial süüdatakse tuli ja antakse vanne. Ühtekuuluvuse ja meeskonnavaimu loomiseks astuvad õpilased oma kodukooli rollist välja. Nad loositakse iidsetesse Kreeka linnriikidesse, nagu Ateena, Sparta või Teeba ning klassiõpetajad on linnapead, kes lapsi juhendavad. Oma linna siseselt võisteldakse omavahel kettaheites, odaviskes, käsikutega kaugushüppes (liivakottidega) ja maadluses. Võistkondlikud alad on kilbijooks ja kaarikusõit.
Teisel päeval toimuvad linnade parimate võistlejate vahel finaalid. Olümpiamängud lõpetab maratonijooks.
Sellel olümpial hindavad kohtunikud kiiruse ja sentimeetrite kõrval samaväärselt liikumise ilu, julgust, ausat mängu ning eneseületust. Kaaslase toetamine ja meelekindlus omavad siin kuldmedaliga võrdset kaalu. Iga sportlane püüab leida tasakaalu füüsilise pingutuse ja hingelise kohaloleku vahel.
Õhtud mööduvad samuti kreekateemaliselt – lapsed laulavad, tantsivad, esitavad näidendeid ja kirjutavad oode.
2026 a toimusid waldorfkoolide Antiik – Kreeka olümpiamängud 22. ja 23. mail Arukülas. Meie kooli esindasid 5. kassist Piibe, Reti, Magnus, Robin, Oliver, Johann, Ravel ja Lennox.
Kokkuvõttes läks meil väga hästi!
- Ravel sai 1. koha kettaheites ja odaviskes, maratonijooksus 3. koha.
- Johann sai 3. koha kettaheites ja 2. koha võistkondlikus kaarikusõidus.
- Robin sai 1. koha võistkondlikus kilbijooksus ja 3. koha võistkondlikus kaarikusõidus.
Samuti olid väga tublid ja vastupidavad kõik teised võistlejad! Olümpiamängudel kiideti meie laste ilusat sportlikku tehnikat.
Suur tänu liikumisõpetaja Märdile, kes õpilased mängudeks põhjalikult ette valmistas, ning klassiõpetaja Kristinale hooliva toe eest.
