|

Käsitööõpetus

Tööõpetus ja/või käsitöötunnid toimuvad Väikses Werrone Koolis valdavalt iganädalaste ainetundidena, mida vajadusel viib läbi vastava ettevalmistusega ainespetsialist. Vähemalt esimesel kooliastmel on individuaalse abistajana vajalik klassiõpetaja osalemine tundides. Käsitöötunnid
annavad klassiõpetajale väärtuslikku informatsiooni õpilaste peenmotoorika, keskendumisvõime ja
tahteomaduste eripära kohta.

Esimese kooliastme ülesandeks on minna üle mängult tööle, kujundada iseseisva töö harjumust.
Õpetus sisaldab mängulisi elemente. Tööd ja tunni struktureerimist saadavad laul ja tööga seostuvad
salmid. Kõik peenmotoorika harjutused viivad I klassis ainetuumani – kudumiseni. Nii kudumine kui
järgnevates klassides väljatoodud ainetuumad lähtuvad õpilaste arenevatest füüsilistest eeldustest ja eakohase mõtlemisvõime toetamisest erinevate praktiliste tegevuste läbi.

Käsitööesemete valmistamine koos samaaegse tehnika harjutamisega on aja- ja töömahukas. Kõige olulisem on tööprotsessi ja sellest sündiva väärtuse loomise kogemine. Lisaks pikaaegsetele töödele võimaldab käsitöö kogeda loomisrõõmu väiksemate meisterdamisülesannetega.

Meisterdatakse seoses aastaringi pühade ja muude tähtpäevadega. Käsitöö jätkab 3. klassi koduloos alanud rahvakunsti tutvustamist. Käsitööd teevad poiss- ja tütarlapsed koos. Väga spetsiifilisi eeldusi ja oskusi nõudvates tööliikides (pilutikand, äärepits) võib moodustada eraldi töögruppe, lähtuvalt õpilaste huvist.

I kooliaste

1.-3. klass



Esimesel kooliastmel õpib laps eelkõige matkimise läbi. Õpetaja suulistest juhistest on olulisemad ettenäitamine ja individuaalne jõukohane abistamine. Ülesandeks on üleminek mänguliselt praktilistöisele.

Tunni struktuuri aitavad kujundada laulud ja salmid. Praktiliste käsitöövõtete kõrval omandavad õpilased tööks vajalikud harjumused:

  • teisi arvestav käitumine,
  • tähelepanu suunamine,
  • keskendumine,
  • töövahendite ja töökoha eest hoolitsemine.

Kodulooga lõimivaid projektitöid teostatakse, kas talumajapidamises või muuseumide temaatilistel päevadel.

Lõimimine teiste ainetega
1. klassis – koob enda flöödile koti, mida kasutab muusikatunnis;
2.klassis – heegelsilmuste rütmiline loendamine töö käigus ja kokkuarvutamine seondub matemaatika- õpetusega.
3. klassis – kodulooga lõimivad projektitööd. Villatööd: lambapügamine, villa pesemine, värtna ja/või vokiga ketramine. Linatööd: lõugutamine, kraasimine, nööri valmistamine jm. Põllutööd: põlluharimine, viljakülvamine, -lõikamine, -kuivatamine, -jahvatamine. Toiduvalmistamine: või ja
kohupiima valmistamine, leivaküpsetamine. Savitööd: voolimine, savist eseme valmistamine.

II kooliaste

4.-6. klass



Teisel kooliastmel omab õpilane töö kavandamisel märgatavalt suuremat loomingulist iseseisvust. Olulised on ristpistes tikkimine, ringselt kudumine ja mänguasja õmblemine. Valmiv ese ja selle
muster on õpilase loova fantaasia tulemus. Eseme esteetilise väärtuse kujundamisel on nõuandjaks ja suunajaks õpetaja.

Suuremahuliste tööde eeltööna valmistatakse enne väiksem ese. Proovilappe kui selliseid ei valmistata. Kõik tehtud tööd peavad olema praktilised. Samuti ei otsita mustreid ajakirjadest, need kavandavad õpilased ise. Aeganõudvatele ristpistetöödele (karbid, raamatukaaned, padjad, pildid jm) eelneb nõelapadja tikkimine. Samuti toimitakse sokkide kudumisel, eelnevalt koob õpilane oma kavandi järgi väikese lõhna- või mobiilikoti.

Õpilased õpivad tööd kavandama, konkreetseid tööjooniseid tegema, materjale ning töövahendeid valima ja kasutama, tööjuhendite järgi töötama, omandavad terminoloogia. Tööde teostamisel muutub üha olulisemaks täpsus ja ühtlane tööviis.
6. klassi õmblustöös on oluline alustada õpilase joonistatud pildist ning seejärel kavandada sammud tasapinnalisest pildist ruumilise kehani. Seeläbi saavad õpilased esmaseid teadmisi lõigete konstrueerimisest. Sarnast ruumilisust kogeb õpilane ka 6. klassi geomeetrias ja must-valges joonistamises.

III kooliaste

6.-9. klass


Kolmandal kooliastmel süvendatakse juba omandatud tehnikaid ja liigutakse käsitöölise meisterlikkuse suunas. Õpitakse üha iseseisvamalt tööprotsessi kujundama – kavandama – teostama (tegevuspädevus).

Töö teemad alates jalanõude (sussid) valmistamisega, seostuvad otseselt inimesega. See on kogu murdeiga läbiva õpetuse põhiteema. Laiendatakse tehnilisi oskusi. Kasutusele võetakse õmblusmasinad. Koordinatsiooni arendamise
huvides on soovitav alustada jalaga õmblusmasinast.
Alles seejärel otsitakse, uuritakse ja tehakse tööd erinevate ajakirjade lõigetega

Sarnased postitused

  • |

    Väike Werrone kooli spordipäev

    Taas toimus traditsiooniline Väike Werrone kooli kevadine spordipäev. Kavas olid: 60m jooks kaugushüpe pallivise väiksematel 1000m suurematel 1500m jooks Ilm ei olnud kõige sobivam heade tulemuste tegemiseks, aga siiski sündis palju uusi kooli rekordeid ja väga, väga palju uusi isklike rekordeid. Paljud lapsed üllatasid nii iseennast kui ka kaaslasi ja õpetajaid oma sooritusega. Sporti tehes…

  • |

    Loeng Kooliküpsusest

    “Kooliküpsetamine” algab juba elu algusest. Mis viib milleni, sellest räägimegi. Kutsume kolmapäeval, 8. aprillil kell 17-19.30 loengule KOOLIKÜPSUSest Teemad: Kooliküpsus. Füüsiline. Emotsionaalne Sotsiaalne. Kognitiivne. Isiksuslik Eneseaustus ja enesehinnang Lektor Heli Kudu Toimumiskoht Väike Werrone Kool, Fr. R. Kreutzwaldi 34 Registreeri koolitusele koolitus@werrone.ee  Tasu 10 eurot.

  • |

    Miks õpetatakse waldorfkoolides loomislugu?

    Lapsevanemad küsivad aeg-ajalt, miks waldorfkooli õppekavas käsitletakse 3.–4. klassis kristlikul traditsioonil põhinevat loomislugu. Kas tegemist on usuõpetusega? Vastus sellele küsimusele on selge: ei. Loomislugu ei ole koolis religioosse kasvatuse eesmärgil, vaid sellel on sügav pedagoogiline põhjendus. Üheksanda eluaasta muutus – lapse sisemine “Rubicon” Waldorfpedagoogikas lähtutakse lapse arenguvajadustest ning pöördelistest sisemistest muutustest, mis toimuvad just sellel…